Sea moodi teetruup

Õhtu tuli ootamatult ilus ja ma otsustasin sõitma minna. Tagasiteel oli juba hämar ja ma veel imestasin, kuidas saab tee kõrval põllul valges nähtud truubitoru välja näha nagu siga. Isegi jalad olid näha. Tõehetk saabus kui “truuo” kõrvad kikki ajas ja põrsastega plagama pani. Kuigi mul oli fotokas põlvedel, sain Jõekülas jäetud seadete tõttu foto ainult poriloigust. Õnn mind sellega siiski ei hüljanud, pisut passimist ja seapere tuli tagasi. Kuigi minu varitsuskohast ja objektiivi võimekusest pisut liiga kaugel, õnnestus mul statiiv üles seada ja neile lagedal kümmekond meetrit lähemale hiilida. See siin on peaaegu et parim ülesvõte. Mälestuseks sellest toredast seiklusest. Mai 2015.