Õhtune külaline

Kümmekond minutit tagasi silmasin diivanilt püsti tõustes eemal põllul musta kogu. Rabasin fotoka ja tormasin välja. Lootsin, et pääsen loomale ligemale ilma et Hinckus mind märkab ja haukumisega kõik ära rikub. Jõudsingi suhteliselt kenasti välja viimasesse varjatud kohta ehk kuuse taha Kangelase ees. Metssiga, tema see õhtune külaline oligi, ligines pikkamööda aga kindlalt majale ja ma ei kiirustanud pildistamisega. Tegin üksikuid klõpse, igaks juhuks, kuni Hinckuse haukumine kõik ära rikkus. Ta on mul ära rikkunud loendamatu hulga pilte ja rohkem ma teda oma “fotoretkedele” kaasa ei taha. Maja juures on muidugi teine lugu. Mai 2014.