Nahkanuia kassitädi
Tildel on vastupandamatu tõmme meie kasside, eriti Tuti poole. Oh seda venitamist ja sikutamist ja kõige lõpuks “krüünistamist”, millega see kõik peaaegu alati lõpeb. Kassid samasugust tõmmet millegipärast ei tunne. Sellegipoolest on tegemist ühe pere liikmetega ning “krüünistamine” ei vähenda tüdruku armastust mõlema looma vastu. Vahetevahel on see vastastikkune. Mai 2014.
Ülased
Läksin õhtul koeraga jalutama ja koer jooksis mingi looma ragina peale metsa. Arvasin, et ta tuleb kohe tagasi ja jäin ootama. Avastasin, et see osa tee äärest, mille möödunud aastal puhtaks tegin, on paksult ülaseid täis. Kuna aeg oli hiline, hakkasid lilled ennast kokku pakkima. See oli nende viimane pilk peaaegu möödunud päevale ja mulle. Koera kätte ei saanudki, see tuli alles paari tunni pärast koju. Mai 2014.
Õiemuster
Loodus on õide puhkemise ajal ilus. Minu püüdlused seda ilu tabada ei ole õnnestunud. Ka see kevadine foto kohe-kohe õide puhkevast pärnast väärib esiletõstmist, kui üldse, siis juhuslikult fotole jäädvustunud mustri tõttu. Aprill 2014.
Kuldnokad
Kuldnokad otsivad Nahkanuial pesitsuskohta. Silma on jäänud mõned nende jaoks tehtud vanad pesakastid maja ees. Seal demonstreeritakse oma lauluoskusi, mida on päikesepaistelisel hommikul äraütlemata mõnus kuulata. Aprill 2014.
See kuramuse Hinckus
Hinckus ja loodusfoto omavahel kokku ei sobi. See on kindel isegi siis, kui fotograaf pole suurem asi. Näiteks täna peletas ta lendu talvikese, keda olin parajasti pildistama sättinud. Kiristasin hambaid ja olin sunnitud leppima fotoga tühjast teest ja noolena lahkuvast linnukesest foto paremas ülanurgas. See ei ole esimene ega ilmselt ka viimane kord. Aprill 2014.
Põldvarblasepaar saareoksal
Samad varblased istusid mõni hetk hiljem sauna seinale kinnitatud linnumaja katusel. Pole võimatu, et nad jäävad sinna pesitsema. Foto varblasepaarist pesakastil panin üles Nahkanuia ajaveebi. Aprill 2014.
Abrami taanduvate vihmapilvede taustal
Pildistan Abramit tihti, eesmärgiks jäädvustada seda enne lõplikku kadumist võimalikult erinevate nurkade alt. Samas ega ma neid erinevaid vaatenurki väga palju leida ei suudagi. Täna tundus olevat sobiv hetk eelviimase Nahkanuia talu jäädvustamiseks taanduvate vihmapilvede taustal. Aprill 2014.
Tundmatu kolp ja soku sarv
Vardja pool metsas puude järel käies avastasin teeäärselt puuvirnalt kellegi poolt sinna poetatud murtud otsaga sokusarve. “Kahtlustan” kalamehi, sest meie midagi sellist leidnud pole. Lisaks jäi tagasiteel ATV peal olles tee ääres silma fotol olev, mitte kõige väiksema kiskja kolp. Oleks huvitav teada kellele see kuulub? Mõlemad leiud paigutasin suurele kivile Altsauna juures, seltsiks karu murtud metssea pealuule.
Suletutt
Sellel kohal kus ma selle suletuti avastasin, toimetasid eile agaralt musträstad. Mitte, et siin peaks olema mingi seos aga see oli esimene asi, mis mulle sulgi silmates meenus. Lindude rohkus ja aktiivsus tähendab kõikvõimalikele metsaelanikele rikkalikku toidulauda. Ka selle sulekimbu näol, mis varakevadiselt pruunika maapinna taustal mõjub äärmiselt silmatorkavalt, on ilmselt tegemist jäänustega mõnest hooletust tiivulisest. Metsas maksab hooletus elu. Märts 2014.
Kuldnokad on kohal
Minu teada ei ole fotol oleva kuldnoka näol tegemist selle päris esimesega, keda oleme saabunud kevadel Nahkanuial kohanud. Samas pole seni nähtud lindudel olnud püsivust püsida ühe koha peal ja laulda. Panin eile kaks uut pesakasti sauna taha seinale aga needei ole kuldnokkadele mõeldud. Plaanis on lisada veel paar tükki just neile, sest olemasolevatele pesakastidele saavad kassid ligi. Märts 2014.
